• OMX Baltic0,02%261,86
  • OMX Riga−1,06%872,49
  • OMX Tallinn0,13%1 686,24
  • OMX Vilnius−0,17%1 010,36
  • S&P 5000,00%5 745,37
  • DOW 300,00%42 175,11
  • Nasdaq 0,6%18 190,29
  • FTSE 1000,27%8 307,36
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,39
  • OMX Baltic0,02%261,86
  • OMX Riga−1,06%872,49
  • OMX Tallinn0,13%1 686,24
  • OMX Vilnius−0,17%1 010,36
  • S&P 5000,00%5 745,37
  • DOW 300,00%42 175,11
  • Nasdaq 0,6%18 190,29
  • FTSE 1000,27%8 307,36
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,39
  • 26.01.15, 11:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vaata, millised on 49 jätkusuutlikumat ettevõtet

Jätkusuutlike ja vastutustundlike põhimõtete rakendamise head taset näitav kuld-, hõbe- või pronkstaseme kvaliteedimärgise sai seitsmendat korda koostatud Eesti jätkusuutliku ettevõtluse indeksis 49 ettevõtet.
Küpsema lähenemisega paistavad sel aastal silma riigiettevõtted ja tootjad, nagu pildil olev Wendre.
  • Küpsema lähenemisega paistavad sel aastal silma riigiettevõtted ja tootjad, nagu pildil olev Wendre. Foto: Raul Mee
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi juhtimisel seitsmendat korda koostatud Eesti jätkusuutliku ettevõtluse indeksi tulemused kinnitavad ka sel aastal, et vastutustundlik ning sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutlik tegevus muutub siinses ärikultuuris üha tavapärasemaks.
Kokku hindas oma äri jätkusuutlikkuse aspektist sel korral rekordiliselt 77 ettevõtet. Analüüsiti nende keskkonnaalast tegevust, kogukonnaga arvestamist ja erinevate osapoolte kaasamist, ühiskonna arengusse panustamist, tegevuse läbi­paistvust ja eetilisust, töötajate tervisesse ja arengusse panustamist ning inimeste eraelu ning erinevustega arvestamist.
Metoodika
Indeksi koostamisel aluseks olev küsimustik koosneb neljast osast:1) jätkusuutlik ettevõtlus strateegias (maksimaalselt 20 punkti ehk 20% kogutulemusest);2) jätkusuutliku ettevõtluse põhimõtete integreerimine ettevõttes (20 p);3) tegevus kogukonnas, loodus-, töö- ja turukeskkonnas (40 p);4) tulemuste hindamine, aruandlus ja kommunikatsioon (20 p).
Ettevõtete antud vastuseid hindas 25-liikmeline ekspertide meeskond, lisaks auditeerisid ettevõtteid pisteliselt KPMG Balticsi audiitorid. Hindamisel võeti arvesse ettevõtte suurust ja tegevusala, metoodika peab oluliseks põhitegevusega tugevalt seotud vastutustundlikku ja jätkusuutlikku tegevust. Väikeettevõtete puhul ei võetud lõpptulemuse arvutamisel arvesse kõiki neid küsimusi, mis on väiksuse tõttu ebaolulised.
Võimalikust maksimumtulemusest vähemalt 70%, 80% ja 90% saavutanutele omistati ametlik vastutustundliku ettevõtte pronks-, hõbe- või kuld­taseme kvaliteedimärgis.
Kvaliteedimärgise kuldtaseme said esmakordselt tootjad ABB ja Ericsson Eesti Tallinna tehas, personalifirma Manpower ning eelmiselgi aastal sama tunnustuse teeninud mahetoodete arenduse, tootmise ja müügiga tegelev Loodusvägi OÜ ning keskkonna- ja kogukonnasõbralike lastekaupade tootja ja müüja Villapai.
Väga tugeva tulemuse saavutasid ka Tallinna Vesi, Swedbank, Wendre ja Eesti Energia. Silmapaistvamad uued tulijad on ISS Eesti, Kaubamaja, Nordea Bank AB Eesti filiaal, Tallinna Sadam ja veterinaartoodete müüja Dimela. Võrreldes eelmise korraga on oma tulemust märgatavalt parandanud ka Tallinna Lennujaam ja Riigi Kinnisvara.
Suurte tööandjate roll ja vastutus
Kui eelmise indeksi koostamisel aasta tagasi kerkisid esile mitmed mikroettevõtted, kelle ärimudeli lahutamatuks osaks on vastutustundlikkus, siis sel korral paistsid varasemast küpsema lähenemisega silma just suuremad tööandjad, sealhulgas riigiettevõtted (Tallinna Lennujaam, Riigi Kinnisvara, Eesti Energia, Tallinna Sadam) ning tootjad (ABB, Ericsson Eesti, Wendre, NOTE Pärnu, Enics Eesti, Eolane Tallinn).
Kokku annavad indeksi kvaliteedimärgise saanud ettevõtted tööd üle 30 000 inimesele (keskmiselt umbes 600 inimest ühes ettevõttes). Kui lisada sellele nende perekonnaliikmed, mõjutavad indeksi kvaliteedimärgise teeninud ettevõtted peaaegu iga kümnenda Eesti inimese igapäevaelu.
Seetõttu on arusaadav, et ettevõtted tunnetavad üha enam kasvavat vastutust tööandjana. Inimesed ei oota mitte ainult stabiilset tööd ja tasu, vaid tahavad töötada seal, kus neid väärtustatakse, kaasatakse otsustesse ja luuakse soodne pinnas enesearenguks, hinnatakse tervist nii töökohal kui ka igapäevaelus, kaasatakse peresid ühistegevustesse, peetakse inimeste erinevusi ja mitmekesisust plussiks ning kus on au sees paindlik ja eraelu soosiv töökorraldus.
Mis on mis
Jätkusuutlik ettevõtlus
Jätkusuutlik ettevõtlus (Corporate Sustainability and Responsibility ehk CSR) tähendab äriorganisatsioonide toimimist viisil, kus ettevõte pöörab oma põhitegevusega kooskõlastatult strateegilist tähelepanu- keskkonnasõbralikule toimimisele;- töötajate tervisele, eraelule ja arengule;- võrdsele kohtlemisele ja inimõigustele;- kogukonna kaasamisele ja ühiskonna arendamisele;- läbipaistvale ja eetilisele äritegevusele.
Jätkusuutliku ettevõtluse alaseid juhiseid annab ka eestikeelsena ilmunud standard ISO 26000.
Ent mitte ainult. Kvaliteedimärgise teeninud tööandjad on aru saanud, et lisaks töökeskkonnale hindavad tänased ja eelkõige just tulevased töötajad, eriti noorem põlvkond, ettevõtte läbipaistvust, eetilisust, keskkonnasõbralikkust ja ühiskonnaasjades kaasarääkimist laiemalt. Inimeste jaoks on üha olulisem see, millise näo ja mainega ettevõttes nad töötavad, ehk teisisõnu, kellega nad suure osa oma päevast veedavad.
Jätkusuutlikkus murrab juhatuse aruteludesse
Kui küsisime eelmistelgi aastatel indeksi koostamisest osa võtnud ettevõtete käest selle aasta küsimustikus,  millised on nende jaoks viimase aja olulisemad jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtluse alased arengud, joonistus välja kaks peamist valdkonda.
Esiteks juba eespool kirjeldatud suurem tähelepanu vastutustundliku töökeskkonna ja personalipoliitika kujundamise võimalustest. Teiseks aga erinevad otsese äritegevuse ja turukäitumisega seotud praktikad, alates jätkusuutlikkust arvestavast tootearendusest kuni läbipaistvama suheteni erinevate sidusgruppidega.
Muu hulgas paistis silma, et pea veerand varem indeksi koostamisel osalenud ettevõtetest tõi viimase aasta arenguna välja konkreetseid näiteid, kuidas jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtluse teemat on hakatud oma organisatsiooni äristrateegiasse integreerima.
See kinnitab trendi, mida Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum on indeksi eestvedajana viimaste aastate jooksul näinud – üha rohkem ettevõtteid mõistab, et jätkusuutlik ja vastutustundlik tegevus on nende ettevõtte pikaajalise edu seisukohalt strateegiliselt oluline teema, mida ei saa vaadata projektipõhise kõrvaltegevusena.
Lisaks indeksi tulemustes kajastuvatele muutustele leiab sarnaseid märke ka mujalt. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi korraldatavatel seminaridel ja konverentsidel osaleb üha rohkem ettevõtteid ning aina sagedamini küsitakse nõu ja sisekoolitusi.
Tasapisi on kasvanud ka jätkusuutlikku tegevuse aruandluse koostanud firmade nimekiri – pioneeriks olnud Viru Keemia Grupile on järgnenud Tallink, Eesti Energia, Tallinna Vesi, Riigi Kinnisvara, Tallinna Lennujaam ja teisedki. Võib arvata, et uuendatud ja peatselt jõustuv aruandluskohustust reguleeriv Euroopa direktiiv täiendab nende ettevõtete ridu veelgi.
Jätkusuutliku ettevõtluse indeks 2014
Tabelis on ettevõtted tasemete kaupa tähestikulises järjekorras. 
Mikroettevõtete tabel  EttevõteTegevusalaTaseLoodusvägi OÜToiduainetööstusKuldVillapai OÜTootmine, jae- ja hulgikaubandusKuldKoidulapark Hotell OÜMajutusHõbeLahemaa Ökoturism MTÜTurismHõbePagar Võtaks OÜToiduainetööstusHõbePuhas Eesti Loodus OÜMahe- ja looduskosmeetikaHõbeSüvahavva Loodustalu OÜToiduainetööstusHõbeAdvokaadibüroo LMP OÜJuriidiline nõustaminePronksDerelict Furniture OÜDisainPronks   Suurte ettevõtete ja VKE-de tabel  EttevõteTegevusalaTaseABB ASTootmineKuldEricsson Eesti AS Tallinna tehasTootmineKuldManpower OÜPersonaliteenusedKuldBaltCap ASValdusfirmade tegevusHõbeChemi-Pharm ASTootmineHõbeCoca-Cola HBC Eesti ASToiduainetööstusHõbeDanske Bank A/S Eesti filiaalFinantsvahendusHõbeDimela ASVeterinaartoodete müükHõbeEcoprint ASTrükitööstusHõbeEesti Energia ASEnergeetikaHõbeHumana Sorteerimiskeskus OÜJaekaubandusHõbeISS Eesti ASKinnisvara korrashoidHõbeMicrosoft Estonia OÜInfotehnoloogiaHõbeNOTE Pärnu OÜElektroonikaHõbeRagn-Sells ASJäätmekäitlusHõbeRiigi Kinnisvara ASKinnisvaraHõbeRimi Eesti Food ASJaekaubandusHõbeSEB Pank ASFinantsvahendusHõbeSwedbank ASFinantsvahendusHõbeTallinna Lennujaam ASLennundusHõbeTallinna Vesi ASKommunaalmajandusHõbeWendre ASTekstiilitööstusHõbeVestman Energia ASMaa haldamine ja energiainvesteeringudHõbeDHL Estonia ASTransportPronksDPD Eesti ASTransportPronksEesti AGA ASKeemiatööstusPronksEnics Eesti ASTööstuselektroonikaPronksEolane Tallinn ASElektroonikaPronksFilter ASEnergia- ja veetöötluse lahendusedPronksG4S Eesti ASTurvateenusPronksKaubamaja ASJaekaubandusPronksKliinik32 OÜMeditsiinPronksKonekesko Eesti ASMasinate ja seadmete müük ning hooldusPronksNordea Bank AB Eesti FiliaalFinantsvahendusPronksRautakesko ASTööstuskaupade jae- ja hulgikaubandusPronksSaku Õlletehase ASToiduainetööstusPronksTallinna Sadam ASLogistika ja transportPronksToyota Baltic ASHulgikaubandusPronksTREV-2 Grupp ASTaristuehitus ja -hoolePronksViru Keemia Grupp ASKeemiatööstusPronks
Autor: Marko Siller, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht

Seotud lood

Uudised
  • 03.08.17, 16:15
Wendre ületas maagilise piiri
Tekstiilitoodete tootja Wendre kasvatas mullu müügitulu üle 23 miljoni euro võrra, ärikasumit teeniti üle 7 miljoni.
Uudised
  • 08.08.17, 17:00
Prantsuse elektroonikafirma käive kasvas Eestis järsult
Prantsusmaa elektroonikafirma käive Eestis kasvas rohkem kui 10 miljoni euro võrra, lisaks palgati juurde ligi poolsada töötajat.
  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:37
Eestlased ei ole altid oma raha pealt intressi teenima
Eesti hoiustajad on Läti ja Leedu omadest tagasihoidlikumad. Kui meil on keskmine hoiuse suurus 8000 eurot, siis Leedus on see summa 12 000 ja Lätis 20 000 eurot, kommenteerisid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja äripanganduse juht Aimar Roosalu raha kogumise mustrit.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele